Eesti II Omavalitsuspäev – vaade senitehtule ja suund tulevikku

26. septembril 2017 toimus Kalevi Spordihallis Eesti II Omavalitsuspäev, mis oli seekord pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ning Eesti kohaliku omavalitsuse ja omavalitsusliitude taastamisele ja arengule aastatel 1989–2017 .

Omavalitsuspäeva korralduskomitee esimees, MTÜ Polis asepresident Sulev Lääne leiab, et koos oluliste tähtpäevade äramärkimisega vaadatakse omavalitsuspäeval senitehtule ja seatakse suunad tulevikku. Koos volikogude valimistega muutub Eesti haldus-territoriaalne struktuur põhjalikult ning seega on paljudel praegustel omavalitsusjuhtidel võimalus viimane kord ühiselt nõu pidada. Hea meel on selle üle, et koos ollakse riigi juhtidega ja valdkonna teadlastega ning lähinaabritega Soomest ja Lätist.

Lääne avaldas arvamust, et  omavalitsuspäev on kujunemas uueks elujõuliseks koostöövormiks, mille raames saavad riigi- ja omavalitsuste esindajad ning teadlased arutada valdkonna olulisi küsimusi ning on samas tunnustuseks omavalitsuste senisele ajaloole ja tegevusele. Loomulikult soovime tänada inimesi, kes omavalitsuste arengusse palju panustanud. Järgmisi omavalitsuspäevi on soovinud korraldada juba näiteks Narva, Tartu ja Pärnu linnajuhid, Harku valla esindajad jt. Lääne jätkas, et ühtlasi oleks tegemist foorumiga, millega saaks efektiivsemalt kaasata kogu ühiskonda nii praeguste kui tulevaste väljakutsete lahendamisse ning koos sellega oleks hea võimalus korraldada erinevaid üritusi valdades, linnades, maakondades ja kogu riigis ning samuti koolis ja külas – kõikides omavalitsuste tegevusega seotud kohtades

Eesti Maaomavalitsuste Liidu esimees Kurmet Müürsepp on seisukohal, et kogukondlik elukorraldus on Eesti elukorralduse nurgakivi. Eesti vajab tugevaid kohalikke omavalitsusi ja nende vahelist koostööd, mis tasakaalustab keskvõimu ja võimaldaks arendada meie kodumaad igal pool.

Omavalitsuspäeval esinevad riigi- ja omavalitsuste ning teadlaste esindajad, tuleviku visiooni aitab avada esmakordselt kavandatud Riigikogus esindatud erakondade juhtide paneeldiskussioon teemal Eesti kohalik omavalitsus täna ja homme – vaade ka kaugemale. Omavalitsuspäeval toimub ka esmakordselt koostatud kogumiku Eesti kohalik omavalitsus ja liidud – taastamine ning areng 1989-2017 esitlus.

Omavalitsuspäevaga väärtustatakse senisest tunduvalt enam Eesti kogukondliku halduse ja omavalitsuste ajalugu ja kogemust, kuna Eesti riik kasvas välja omavalitsustest, millele omakorda pandi alus 151 aastat tagasi. Kaasaegse Eesti kohaliku omavalitsuse taastamise üheks väga oluliseks sündmuseks oli omakorda 1. oktoober  1990. aastal, kui omistati omavalitsuslik staatus esimestena Muhu vallale ning Kuressaare linnale. Arvestades eelnevat toimuski aasta tagasi Riigikogus Eesti I Omavalitsuspäev.

Omavalitsuspäeva korraldajad on MTÜ Polis, Riigikogu, Rahandusministeerium, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Tallinna Ülikool, Eesti Linnade Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Tallinna linn, Üleriigiliste Kohaliku Omavalitsuste Liitude Vanematekogu, Haldusjuristide Ühendus, Valla- ja Linnasekretäride Selts ning Eesti Omavalitsusliitude Ühendus.

 

 

Kirjutati alla EMOL ja ELL juhatuste ühiste kavatsuste kokkulepe kohalike omavalitsuste üleriigilise ühistegevuse tugevdamiseks.

Pressiteade

09.06.2017

Täna toimus Kohtla vallas, Kukruse Polaarmõisas Eesti Maaomavalitsuste Liidu üldkoosolek – Maapäev.

Esinema oli kutsustud riigireformist Ivari Padar, Riigikogu probleemkomisjon riigireformi arengusuundade väljatöötamiseks esimees ja kohalike omavalitsuste reformist Väino Tõemets; Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna osakonna juhataja; Haridus-ja Teadusministeeriumist üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets ja Harjumaa Omavalitsuste Liidu esimees, Harku vallavanem Kaupo Rätsep.

Maapäeval kirjutati alla EMOLi esimehe Kurmet Müürsepa ja ELL juhatuse esimehe Taavi Aasa poolt Eesti Linnade Liidu ja Eesti Maaomavalitsuste Liidu juhatuste ühiste kavatsuste kokkulepe kohalike omavalitsuste üleriigilise ühistegevuse tugevdamiseks.

Allakirjutatud dokumendi tulemusena kujundatakse kahest toimivast liidust üks üleriigiline omavalitsusüksuste liit Eesti Linnade ja Valdade Liit.

 Lisainformatsioon:

EMOLi esimees
5179213

Jüri Võigemast

ELL tegevdirektor

56 473 498

 

Harjumaal alustati kogu maakonda hõlmava lairibaühenduse projektiga DigiMaa

PRESSITEADE                                                                                         11.04.2017

Harjumaal alustati kogu maakonda hõlmava lairibaühenduse projektiga DigiMaa.

DigiMaa eesmärk on tagada kõigile Harjumaa kodudele, ettevõttetele ja asutustele võimalus liituda valguskaabliga, mis võimaldab ülikiiret internetiühendust, televisiooni- ja telefoniteenuseid ning mitmeid teisi kaasaegseid lisateenuseid.

DigiMaa projekti käigus selgitatakse välja elanike ja ettevõtete vajadused tänapäevase lairibaühenduse järele. Samuti selgitatakse välja sideettevõtete plaanid valguskaablivõrkude rajamiseks ning planeeritakse kaasaegsed võrgud turutõrke piirkondadesse.

DigiMaa projektiga on liitunud kõik Harjumaa omavalitsused, projekti juhib Harjumaa Omavalitsuste Liit.

Harjumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Kaupo Rätsepp: “Kiire lairibaühendus on tänapäeval vajalik nii ettevõtluses kui inimeste igapäevases elukorralduses ning nõudmised ühenduse kiiruse ja kvaliteedi suhtes kasvavad pidevalt. Olgu see tootmine, teenindus, tervishoid, turvalisus, kaugtöö, haridus, meelelahutus või “targa maja” lahendus – need kõik vajavad järjest kvaliteetsemat lairibaühendust.”

Sideettevõtjad on rajanud uue põlvkonna võrke peamiselt linnades korterelamute ja ärilinnakute piirkondades. Suurema osani Harjumaa territooriumist tänapäevased võrgud veel ei ulatu. “Selleks, et Harjumaa maapiirkondade ettevõtted ja elanikud saaksid osa infoühiskonna hüvedest, peab valguskaabel jõudma igasse Harjumaa majja,” lisas Rätsepp.

DigiMaa projektijuht Olav Harjo: “DigiMaa aitab kõikidel Harjumaa kodudel ja ettevõtetel osa saada nendest teenustest, mida sideettevõtjad täna üksnes kortermajades või ärihoonetes pakuvad. Oleme veendunud, et ainult valguskaabliühendus suudab rahuldada andmeedastuse vajadusi täna ja tulevikus. DigiMaa toel on kõigil Harjumaa majadel võimalik liituda valguskaabliga.”

DigiMaa projektis osalevad Aegviidu vald, Anija vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Keila linn, Keila vald, Kernu vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Loksa linn, Maardu linn, Nissi vald, Padise vald, Paldiski linn, Raasiku vald, Rae vald, Saku vald, Saue linn, Saue vald, Vasalemma vald, Viimsi vald, Tallinna linna Pirita linnaosa.

Lisainfo:

www.digimaa.ee

 Kaupo Rätsepp, HOL juhatuse esimees

Tel: 5113383; e-post: kaupo.ratsepp@harku.ee

 Olav Harjo, Topest OÜ juhatuse liige

tel: 5035232; e-post: olav@topest.ee

 Vambo Kaal HOL büroojuht

Tel: 5122302; vambo.kaal@hol.ee

EESTI MAAOMAVALITSUSTE LIIDU PÖÖRDUMINE

Eesti Maaomavalitsuste Liit (EMOL) peab väga oluliseks riigireformi ettevalmistamist ja läbiviimist. Koos eelnevaga on samuti väga tähtis arengu tagamine kohaliku omavalitsuse valdkonnas.

Üheks keerukamaks probleemiks on kujunenud Eesti ühtlase regionaalse arengu kindlustamine – riigi üheks olulisemaks ülesandeks on luua kõigile inimestele ühesugused võimalused ja tingimused, sõltumata nende elukohast. Kahjuks on olukord selles osas aastatega muutunud üha keerukamaks ning Eesti regionaalsed erinevused kasvavad jätkuvalt. Suureneb ka piirkondlik lõhe inimeste töö- ja elutingimuste, infrastruktuuri arengu, palga jm osas. Eelnevast tulenevalt jätkub inimeste koondumine Tallinna ja selle lähiümbrusesse ning koos sellega lahkumine paljudest riigi teistest piirkondadest. Senised riigi sammud regionaalpoliitika kavandamiseks ja praktiliseks elluviimiseks ei ole andnud soovitud tulemusi, kuna sellega kaasnevad sotsiaalmajanduslikud, rahalised, õiguslikud ja halduslikud sammud on olnud ebapiisavad, mitte süsteemsed ja vähe koordineeritud. Vastava ülesande andmine maavanemale ja samuti maakondlikule omavalitsusliidule on eelnevat arvestades olnud pigem formaalne ja sisuliselt mitterealiseeritav.

Tulenevalt eelnevast ning arvestades asjaolu, et loodud on Riigikogu riigireformi probleemkomisjon, peame vajalikuks eeltoodud teema sisulist läbiarutamist ning vajalike meetmete rakendamist olukorra praktiliseks muutmiseks. Tervitatav on näiteks ideed osade riigiasutuste Tallinnast väljaviimiseks, infrastruktuuri arendamiseks kogu riigis, arusaadav on praeguses olukorras maavanemate/maavalitsuste tegevuse lõpetamine jne. Probleemi keerukust arvestades on meile praegu teadaolevad sammud siiski olukorra positiivses suunas muutmiseks ebapiisavad. Vajalik on analüüsida teiste, eelkõige meie lähiriikide kogemust (nii positiivset kui vigade eest hoiatavat kogemust). Üksnes harukondlike meetmete abil ei ole võimalik regionaalseid kasvavaid erinevusi muuta.

Eesti vajab kõigi muude kavandatavate sammudega koos valdkonnas koordineeritud ja süsteemset regionaalset, sealhulgas institutsionaalset arengut – vajalik on (ka teiste riikide eeskujul) luua olustik, sealhulgas organisatsiooniline, mis suudaks tegelikkuses tagada riigi regionaalsete erinevuste suurenemise peatamise ja edaspidi ka riigi ühtlasema regionaalse arengu.

Koos vastava institutsionaalse arengu tagamisega on möödapääsmatu asjakohaste õiguslike, rahaliste, halduslike jms mehhanismide loomine eeltoodud ülesannete praktiliseks täitmiseks. Peame praeguses olukorras üheks reaalseks võimaluseks seniste maakondlike omavalitsusliitude baasil uute regionaalsete institutsioonide loomist (arvestades sealjuures loomulikult praegu toimuva haldus-territoriaalse reformi tulemusi), mis koostöös teiste avaliku võimu institutsioonidega asuks praktiliselt valdkonnas kuhjunud probleeme lahendama. Eelnevaga koos tuleksid läbi vaadata vastavad ülesanded, vahendid, organisatsioonilised vormid, õiguslik baas, koostöö mudelid ja muud valdkonnaga seonduvad küsimused.

EMOL on väga mures Eesti ebaühtlase regionaalse arengu süvenemise pärast ning on omalt poolt valmis koostöös poliitikute ja valdkonna teadlaste ning praktikutega vastavas protsessis aktiivselt osalema.

 

Kurmet Müürsepp

EMOL esimees

Omavalitsusliidud kogunesid arutama riigireformi

OVL Põlvamaal (2)PRESSITEADE

Põlvamaa Omavalitsuste Liit

26. oktoober 2016

  1. oktoobril 2016 võõrustas Põlvamaa Omavalitsuste Liit Räpina Loomemajas teisi maakondlikke omavalitsusliite. Peamisteks arutelu teemadeks olid haldus-, aga liitude kontekstis veelgi olulisem riigireform ja liitude tulevik.

Liitude tegevtöötajaid oli tervitamas Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) juhatuse esimees Kaido Kõiv, kes tundis heameelt, et ka kaugemalt tulijad on leidnud aja, et kohtuda Põlva maakonna ühes ääres ja samas suuremas keskuses – Räpinas.

 

POLi koordinaator Kertu Anni andis ülevaate Põlva maakonnast ning Põlvamaa Omavalitsuste Liidu struktuurist, eelarvest ja peamistest tegevustest. Teised liidud tundsid suuremat huvi näiteks POLi erinevate komisjonide ja nende väljundite;  suvesündmuste- ja aastakalendri ning Põlvamaa Arenduskeskuse poolt läbi viidud meenekonkurssi ja selle järgnenud meenekataloogi vastu. Eelarve juures võrreldi omavahel Haridus- ja Teadusministeeriumi sihtfinantseeringu maakondliku jagamise süsteeme, büroo ülalpidamise kulusid, kultuuri toetamisele eraldatavaid summasid jne.

Põhiettekandega haldus- ja riigireformi kohta esines rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõunik Sulev Valner, kes haldusreformi osas tõi välja, et tõenäoliselt kujuneb reformi tulemusena Eestis 70-75 uut kohalikku omavalitsust. Riigireformi ja liite puudutavalt rääkis Valner, et soovitakse soodustada moodustuvate omavalitsuste koostööd läbi maakondlike liitude eesmärgiga suurendada kohalike omavalitsuste (KOV) rolli piirkonna strateegilise arengu suunamisel.

Täpsemalt on planeeritud maavalitsustelt üle KOVidele anda maakonna arengu kavandamine (ühiselt täitmiseks), lisaks panna KOVide ülesandeks ettevõtluskeskkonna arendamine läbi maakondlike arenduskeskuste, mis tõenäoliselt viiakse liitudega ühise juhtimise alla ning piirkondliku ühistranspordi korraldus läbi loodavate ühistranspordikeskuste. Eeldatavale maakonna arendusülesannete ja maakondlike arenduskeskuste juhtimise ülevõtmisele võib liite maavalitsuste ümberkorraldamise järgselt oodata ees ka maakonna/piirkonna esindusfunktsiooni ülevõtmine.

Päeva teises pooles arutleti ja jagati kogemusi liitude tegevusi puudutavate erinevate praktiliste küsimuste üle. Teemadeks olid näiteks maakondlike haridusrahade jagamine, osadele maakondadele pakutav mobiilpositsioneerimise uuring, liitude osalemine haldusreformis, e-õpilaspileti rakendamine jms.

Liitude tegevtöötajate kokkusaamine lõppes tutvumisringiga Räpina Loomemajas.

Seekordsel kohtumisel osalesid 11 liidu esindajad ja ka katusorganisatsiooni – Eesti Maaomavalitsuste Liidu esindaja. Omavalitsusliitude tegevtöötajate kohtumised on traditsioon, mille eesmärk on hoida omavahelist sidet, jagada kogemusi ja anda üksteisele nõu, seista maakondade eest suhtlusel riigiga sh osaleda aktiivselt riigireformi läbiviimise protsessis ja anda sellesse maakondade poolset sisendit. Fotod: POL

Lisainfo: Eve Neemsalu Tegevdirektor Põlvamaa Omavalitsuste Liit Tel: 5621 6688 E-post: eve.neemsalu@polvamaa.ee

Kohalik omavalitsus kui Eesti riigi taastamise vundament – kas ka muudatuste mootor!

  1. augustil 2016 algusega kell 10:30 toimub Aruküla Rahvamajas konverents teemal Kohalik omavalitsus kui Eesti riigi taastamise vundament – kas ka muudatuste mootor!

MTÜ Polis ja partnerite traditsiooniline suvekonverents on pühendatud Eesti Vabariigi taastamise 25. aastapäevale ning sellega märgitakse ära meie avaliku halduse loomise 150. aastapäev. Teadaolevalt võeti 1866. aastal vastu esimene nn maarahvaga seotud omavalitsusseadus: Makoggukonna Seadus Baltia-merre kubbermangudele. Ria-, Tallinna- ja Kura-male.

Konverentsil esinevad Paul Varul, vandeadvokaat, advokaadibüroo Varul partner, TÜ emeriitprofessor teemal Haldusreformi seaduse vastavusest põhiseadusega; Aadu Must, Riigikogu liige, TÜ professor teemal Eesti Vabariik 100 ja kohalik omavalitsus; Kadri Ukrainski, TÜ professor ja Kadi Timpmann, TÜ teadur, doktorant teemal Fiskaalautonoomia ja kohalikud omavalitsused – olukord ja võimalikud arengud Eestis; Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Kalle Laanet teemal Riigireformi järgmised etapid ja paljud teised.

Teadaolevalt võttis Riigikogu 7. juunil 2016 vastu haldusreformi seaduse ning vastavasisuline foorum toimus Riigikogus 20. aprillil samade partnerite poolt korraldatuna. Nüüd on aeg analüüsida, kas ajalooline kogemus on abiks kavandatavate muudatuste teostamiseks ning kas riik ning kohalikud omavalitsused on koos valmis järgnevateks sammudeks ning millised need võiksid olla. Eelnevaga seoses on kavas käsitleda ka teemat, millised oleksid riigireformi järgmised etapid.

Mitmed omavalitsused on pöördunud Riigikohtu poole taotlusega kontrollida haldusreformi seaduse vastavust põhiseadusega.

EMOL-I esimees Kurmet Müürsepp loodab, et haldusterritoriaalne reform ei jääks pelgalt rahvaarvu kriteeriumi täitmiseks, vaid tulevased muudatused tooksid kaasa reaalseid  positiivseid arenguid omavalitsuste ja inimeste ellu.

 

Korraldajad MTÜ Polis, Riigikogu, Raasiku vald, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Tallinna Ülikool,  Tallinna linn, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, üleriigiliste kohaliku omavalitsuse liitude vanematekogu, Haldusjuristide Ühendus, Valla ja Linnasekretäride Selts ja Eesti Omavalitsusliitude Ühendus.

Päevakava saadaval http://www.emovl.ee/koostoo/sisekoostoo/polis/

 

Omavalitsuste liidud esitasid pöördumise kaitsealadelt saamata jääva maksutulu kompenseerimiseks

Kõikide maakondade omavalitsuste liidud on esitanud ühise pöördumise Riigikogu maaelu komisjonile, Rahandus- ja Keskkonnaministeeriumile, millega soovitakse maamaksuseaduse paragrahvi 4 lõige 1 punkt 11 ja lõige 2 kohaselt saamata jääva maksutulu kompenseerimist kohalikele omavalitsustele.

Täna on olukord, kus maamaksuseaduse mitme paragrahvi alusel on looduskaitse all olevad maad kas osaliselt või täielikult maksust vabastatud. Samas on maamaksu näol tegemist ainsa kõige kindlama maksutuluga, mille suuruse saab omavalitsus ise lubatud piirides kinnitada ja mis laekub täies ulatuses kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksuseaduse sätete alusel jääb Eesti omavalitsustel aastas saamata 2,44 mln eurot. Maakondlikud omavalitsuste liidud on üksmeelel, et eelpool mainitud puudujääk peab laekuma omavalitsuste eelarvesse.

Pärnumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Lauri Luuri sõnul on käimasolev haldusreform suurepäraseks võimaluseks avada kogu omavalitsuste rahastamise mudel ning vaadata see ringi selliselt, et omavalitsuste finantsautonoomia suureneks ning tasandusfondi saajate osakaal väheneks. Maksusüsteemi oluliselt muutmata jääb selleks ainult kaks allikat – maamaks ja tulumaks, mis omakorda võiks olla maakondade ja omavalitsuste lõikes diferentseeritud.

Võrumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe, Mailis Kogeri, sõnul ei sea omavalitsusjuhid kahtluse alla loodusväärtuste hoidmise vajalikkust, kuid küsimus on selles, kes nende eest  maksma peaks. Need on meie ühised loodusväärtused ning on üsna õiglane kui kate sellisele kulule leitakse samast allikast ehk RMK kasumist. Kohalike eelarvete täiendava surve alla seadmine ei ole õige ega õiglane, kuna lisaks maamaksu vabastustest saamata jäävale tulule ei ole omavalitsustele laekuvat tasandusfondi eraldist viimase 8 aasta jooksul sisuliselt tõstetud.

Maakondlikud omavalitsuste liidud on moodustatud maakonna ja oma liikmete esindamiseks ning ühiste huvide kaitsmiseks. Eestis on 15 omavalitsuste liitu.

 

Lisainfo:
Lauri Luur

Pärnumaa Omavalitsuste Liit

juhatuse esimees

52 37 966

lauri@pol.parnumaa.ee

 

Mailis Koger

Võrumaa Omavalitsuste Liit

juhatuse esimees

5305 5555

mailis@vorumaa.ee

Maapäev toetas vaid vabatahtlikku haldusreformi

Eesti Maaomavalitsuste Liidu (EMOL) üldkogu ehk Maapäev asus seisukohale, et haldusreform on vajalik, kuid omavalitsuste liitumine saab olla vaid vabatahtlik.

 

EMOLi 95. aastapäeva tähistaval Maapäeval arutati haldusreformi läbiviimise põhimõtteid. Haldusreformi seadust tutvustas Siim Kiisler Riigikogu põhiseaduskomisjonist. TTÜ kohaliku omavalitsuse ja regionaalpoliitika õppetooli juhataja prof Sulev Mäeltsemees arutles selle üle, kelle huvides on haldusreform.

EMOLi liikmete arvates ei saa reformi läbi viia sundkorras ning ka vähemalt 5000 elaniku alampiiri seadmine kohaliku omavalitsuse suurusele on formaalne ja põhjendamatu. 5000 elaniku piiri arvestatakse ka paljudest meetmetest toetusrahade taotlemisel, mis on täiesti maaelu pärssiv kriteerium.

EMOLi 95 tegevusaastast andis ülevaate Tallinna Ülikooli valitsemiskorralduse lektor Sulev Lääne. Samuti anti Maapäeval üle EMOLi kuld- ja hõbemärgid isikutele, kes oma tegevusega on kaasa aidanud Eesti omavalitsussüsteemi ja EMOLi arengule. Vastavalt juhatuse otsusele said kuldmärgi Paistu ja Viljandi kauane vallavanem Ene Saar, Vigala vallavanem Priit Kärsna, Vaivara vallavanem Veikko Luhalaid ja Hanila vallavanem Arno Peksar.

Foorum Riigikogus: Kohaliku omavalitsuste reform – kas seekord õnnestub?

PRESSITEADE

MTÜ Polis, Riigikogu, Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu ning partnerite poolt korraldatakse 20. aprillil 2016 foorum Kohaliku omavalitsuste reform – kas seekord õnnestub? Foorum toimub Riigikogu konverentsikeskuses Toompea lossis (kava lisatud).

Teadaolevalt on Riigikogu menetlusse võetud haldusreformi seaduse eelnõu (200 SE) ning selle esimene lugemine toimus 6.04.2016. Tulenevalt seaduse eelnõu ja selle rakendamisega seonduva olulisusest Eesti edasisele arengule on foorumile kutsutud esinema nii Riigikogu esindajad kui ka valdkonna poliitikud, teadlased ja praktikud. Foorumil toimub samuti Riigikogu fraktsioonide esindajate diskussioon.

MTÜ Polis on olnud nii riigihalduse ja kohaliku omavalitsuse arengu kui ka valdkonna õigusküsimuste oluliste teemade tõstatajaks ning foorumiks, kus huvitatud osapooled saavad oma seisukohti avaldada. Polise asepresident Sulev Lääne on seisukohal, et haldusreform on vaatamata mitmete valitsuste kavadele mis seni ebaõnnestunud, samas ühiskonna olulise osa poolt oodatud. Teisalt on õhus jätkuvalt palju küsimusi. Kuna Riigikogu asub varsti langetama otsuseid Eesti arengu seisukohalt väga olulistes strateegilistes küsimustes, siis oleks mõistlik veelkord osapooled ära kuulata ning kaaluda, kus on võimalik leida ühisosa. Lääne lisas: valdkonna teadlased on näiteks seisukohal, et kui kavandatav haldusreformi seadus Riigikogus vastu võetakse, siis peaks sellega kaasnema Riigikogu poolt fikseeritud seisukoht, millised on järgnevad sammud ja millal tuleks need Vabariigi Valitsusel ette valmistada. Eelkõige puudutab see kohalike omavalitsuste funktsioone, rahastamist, kohalikke makse, regionaalhaldust ja tervikuna kohaliku demokraatia arengut. Luua tuleks uus valdkonna kaasaegne õiguslik baas. Reformi eesmärgiks ei saa olla vaid valla-linna piiride ja teenuste temaatika, vaid iga Eesti inimene peaks tundma, et tänu reformile saab ta kohalikku elu paremini mõjutada ning osutatavad teenused lähevad praktiliselt paremaks.

EMOL esimees Kurmet Müürsepp on seisukohal, et sundliitmine ei ole haldusterritoriaalse reformi lahendus.

ELL esimees Taavi Aas märkis, et kohalike omavalitsuste  tulubaasi tugevdamise põhimõte ja vastav rahastamismudel peaks olema vastu võetud koos haldusreformi seadusega, mitte jäetud reformi teise või kolmanda etapi küsimuseks. Tulubaasi tugevdamisega seoses taotleb Linnade Liit eelkõige kohalikele eelarvetele laekuva tulumaksu osa suurendamist.

Foorumi otseülekannet saab jälgida Riigikogu veebilehelt:

http://www.riigikogu.ee/infoallikad/multimeedia/

Foorumi osas on kontaktisikuteks Sulev Lääne (mob 5017282) Aivar Kokk (mob 5030954).

EMOLi volikogu arutas läbirääkimiste vaheprotokolli eelnõu riigi eelarvestrateegia 2017-2020 osas.

Pressiteade

18.04.2016

EMOLi volikogu kuulas ära valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude koostöökogu delegatsiooni läbirääkimiste tulemused riigi eelarvestrateegia üle eelolevaks neljaks aastaks. Läbirääkimiste vaheprotokoll on kavas allkirjastada 19. aprillil.

Volikogu liikmed jäid oma varasemale seisukohale, et kohalike omavalitsuste tulubaasi tuleb suurendada, et omavalitsustel oleks võimalik täita neile nii seadusega pandud kui riiklikke ülesandeid ja piisaks vahendeid ka kogukonna poolt omale vabatahtlikult võetud ülesannete rahastamiseks.

Koostöökogul soovitatakse selles punktis jääda eriarvamusele valitsuskomisjoniga. Samuti soovivad EMOLi liikmed 2009. aastani kehtinud omavalitsuste ülesannete taastamist spordi ja noorsootöö valdkonnas ning nende ülesannete kulude katmiseks üksikisiku tulumaksu kohalikku eelarvesse laekuva osa taastamist 2008 aasta (12,13%) tasemel.

Valitsuskomisjoni ettepaneku kohaselt kavandatakse tasandusfondist kohalike eelarvete ühtlustamiseks eraldatavaid vahendeid suurendada neljal järgneval aastal selliselt, et taastada tasandusfondi laekumised 2009. aasta tasemel. Volikogu on rahul sellise lahendusega ja soovitab koostöökogu liikmetel seda kavatsust toetada.

Muudes läbirääkimistel arutusel olnud küsimustes ollakse nõus läbirääkimisi jätkama.

Volikogu arutas samuti EMOLi üldkoosoleku ehk Maapäeva läbiviimist. Otsustati korraldada Maapäev 2. juunil 2016 Türil. Ühtlasi tähistatakse Maapäeval EMOLi 95. sünnipäeva.

 

Lisainfo

Kurmet Müürsepp

Esimees

517 9213

 

Ott Kasuri

EMOLi tegevdirektor

51 79788

www.emovl.ee

 

Kontakt

Sirge 2, Tallinn 10618
Tel 615 0361
Faks 615 0351
E-post: info@emovl.ee

Sündmused

Facebook

Eesti Maaomavalitsuste Liit | Sirge 2, Tallinn 10618 | Tel 615 0361, faks 615 0351, e-post: info@emovl.ee